Püsilillede paljundamine ja noorendamine

Lillede paljundamisel kasutatakse kahte erinevat viisi:
* generatiivne paljundamine - kasutatakse seemneid
* vegetatiivne paljundamine - kasutatakse taimede vegetatiivseid osi (vars, juur, leht)

Generatiivne ehk seemnetega paljundamine

Enam kasutatakse seda paljundusviisi suvelillede kasvatamisel, oluliselt vähem aga püsilillede paljundamisel.

Tugevused:
* Saadakse hea juurestikuga ja vastupidavad taimed
* Korraga on võimalik saada palju taimi
*Taimede haigused ei levi nii lihtsalt

Nõrkused:
* Sortide tunnused ei pruugi noorele taimele edasi kanduda
* Seemnete kogumine on ajamahukas ja säilitamine nõuab sobivaid tingimusi
* Mõned seemned vajavad enne külvamist spetsiaalset töötlemist (külmutamine, leotamine, skarifitseerimine, puhtimine, granuleerimine)
* Osad seemned idanevad väga kaua

Võimalused:
*Võimalus aretada uusi sorte
* Võimalus paljundada  taimi, keda ei saa paljundada puhma jagamisega taime nõrga juurestiku tõttu
* Võimalus paljundada taimi, kelle vegetatiivne paljunemine võtab palju aega

Ohud:
* Vananenud seemned ei pruugi idaneda

Praktilisel õppusel kasvuhoones saime teada, et seemnete külviks kasutatakse spetsiaalset külviturvast. Seemnete külvamiseks sobivad ümarapõhjalised kassetid, kus igasse kassetti külvatakse üks seeme. Enne kassettide täitmist külviturbaga tuleb turvas korralikult läbi segada, kontrollida, et turvas ei sisaldaks suuri tükke ja oleks piisaval niiske. Õige niiskusega muld jääb käes pigistades kokku. Seejärel täidetakse kassetid mullaga, muld tihendatakse õrnalt kassetti koputades ning seejärel lükatakse kuhjunud muld puulipiga kasssetilt maha. Külviaukude tegemiseks leiab rohkelt abivahendeid aianduspoodidest, kuid sobib ka täitsa tavaline grilltikk. Igasse kassetti tehakse külviauk, mille sügavus sõltub külvatava seemne suurusest (kolmekordne seemne pikkus), augud täidetakse seemnetega ning vajutatakse kergelt kinni. Niiskuse hoidmiseks kaetakse kassetid pealt õhukese vermikuliidi kihiga.

Peale külvi on väga oluline külvide hooldamine. Jälgida tuleb mulla niiskust ja päikesevalguse intensiivsust. Kõige ohtlikum on külvide läbikuivamine. Külve tuleb kasta ettevaatlikult, pihustiga pihustades, kastmisvesi peaks olema ruumi temperatuuriga. Päikeseliste ilmade korral tuleb külve varjutada, selleks sobib ajaleht või varjutuskangas.

Vegetatiivne paljundamine

Vegetatiivne paljundamine on levinum kui seemnetega paljundamine ja seda kasutatakse peamiselt püsilillede korral, harvem suvelillede paljundamisel.

Vegetatiivse paljundamise võimalusi on mitmeid:

* Paljundamine puhma jagamisega

* Paljundamine pistikutega

* Paljundamine võsunditega

* Paljundamine sibulatega

* Paljundamine võrsikutega

Tugevused:
* Saadakse sordiehtsaid järglasi
* Saadakse kiiremini õitsvaid taimi
* Vegetatiivselt saab paljundada peaaegu kõiki püsililli

Nõrkused:
* Paljundamine ajaliselt piiratud
* Paljundusmaterjali vähesus

Võimalused:
* Võimalus paljundada taimi, kes ei anna idanemisvõimelisi seemneid
* Paljundamisvõimaluste rohkus (jagamine, pistikud, võsundid,...)

Ohud:
* Taimede haigused levivad lihtsalt

Praktiline osa kasvuhoones algas mulla segamise ja kastide mullaga täitmisega. Tähtis on jälgida, et kastide servades saaks muld korralikult kinni vajutatud, nii saab vältida hilisemat mulla kasti servadest lahti kuivamist. Järgnevalt tegime praktiliselt läbi taimede vegetatiivse paljundamise järgmised viisid:

Puhma jagamine - paljundasime tiarelli ja madalat kukeharja
Jagasime taimed väiksemateks osadeks käte abil, jättes taimele terveid kasvupungi ning juuri. Vigastatud ja kuivanud juured lõikasime tagasi terve kohani, samuti lõikasime tagasi maapealseid osi. Seejärel istutasime taimed istutuspulga abil istutuskasti.

Paljundamine pistikutega - paljundasime madalat igihaljast
Lõikasime taime rohtse varre keskosast 5 - 10 cm pikkused võsud. Alumise lõike tegime risti vahetult vastastikku asetsevate lehtede alt ning ülemise lõike tegime vahetult ülemiste lehtede pealt. Varrepistiku alumised lehed eemaldasime teravate kääridega lõigates, ülemised lehed jätsime alles.
Lõigatud pistikud panime paljunduskasti mulda viltu, jättes mullapinnale ülemise lehe koos lehekaenla ja varre osaga.
Pistikuid piserdataks ja varjutatakse otsese päikesevalguse eest.

Paljundamine võsunditega - paljundasime akakapsast

Akakapsal on pikad maapealsed võsundid. Eraldasime võsundid emataime küljest ja istutasime paljunduskasti.